21. märts 2014

Vesi meie elus

22. märtsil on ülemaailmne veepäev. Doktor Sigrid Tuisk Sõpruse Hambaravist kirjutab tänases artiklis hammaste ja vee seosest.

Sigrid Tuisk


70-75% maakera pinnast moodustab vesi, mida on ~1 338 000 000km3. Vesi ei kao ega teki, sama kogus vett on eksisteerinud maal miljoneid aastaid.

Organismis moodustab vesi ⅔ inimese kehamassist. Nii suur kogus seetõttu, et tal on meie kehas palju tähtsaid ülesandeid. Vett on vaja rakkude elutegevuseks, toitainete ja hapniku transpordiks, jääkainete väljutamiseks, vesi hoiab kehatemperatuuri stabiilsena ja kaitseb elutähtsaid organeid, osaleb kehavormide säilitamises ja on oluline naha tervisele.

Organismi veesisalduse vähenemisel 1% tekib janu, 6-8% tekib teadvusekadu, vähenemisel 10% hallutsinatsioonid ning vähenemisel 12% inimene sureb. Inimese päevane veevajadus on 1,5-2 liitrit. Elu jooksul tarbib inimene u 35 tonni vett. Inimene võib elada toiduta kuu aega, veeta mitte üle nädala. Eks seetõttu vett maailmas nii palju leidubki.

Hammastele on kraanivesi kasulik, kuna sisaldab fluori. Fluoriidid võitlevad kaariese vastu, tugevdades hambaemaili ja remineraliseerides hapete poolt kahjustatud hambaid. Fluoriidide sisaldus kraanivees on eri piirkondades väga erinev ka Eestis. Optimaalne fluori sisaldus on 0,7-1,2mg/l. Pudeliveed sisaldavad aga vähem või üldse mitte fluoriide, seetõttu tuleks eelistada kraanivett.

Vesi võiks olla kindlasti esimene valik janu kustutamisel. Hambaaukude tekke põhjuseks on toidus ja joogis olev suhkur, mida kaariesebakterid kasutavad hammaste lagundamiseks. Mahlad ja karastusjoogid sisaldavad aga väga palju suhkruid. Seetõttu on janu kustutamine magusate jookidega pidev toiduallikas bakteritele. Mahla võib juua toidukordade ajal, kui keskkond suus on juba happeline. Pärast söömist võiks aga loputada suud alati veega, et uhuda ära toidujäägid ning taastada suus neutraalne keskkond.
Ka gaseeritud vesi ei ole ohutu. Kõik karboniseeritud joogid - limonaadid, energiajoogid ja ka mullivesi - sisaldavad süsihappegaasi, mis teeb joogi happeliseks ning soodustab suus kaariesealti keskkonna tekke.

Kohvi joomise järgselt on samuti kasulik loputada suud veega. Kuum kohv tekitab hammastesse mikropragusid, kuhu jääb kohvipigment paremini kinni. Vett juues loputad kohvi jäägid suust ning hammaste vahelt ja hambad ei pigmenteeru nii kergelt.

Veel on oluline roll ka spordis. Treenides on tähtis olla hüdreeritud. Tihti kasutatakse vastupidavuse parandamiseks ka toidulisandeid ja spordijooke, mis on aga samuti happelised ja magusad ning hammaste tervisele kahjulikud. Seejuures on oluline juua spordijookidele peale vett, mis taastaks neutraalse PH suus ning leevendaks vedelikukadu.


Hambaid ei hoia korras hambaarsti juures käimine vaid õiged eluviisid. Vee joomine kuulub kindlasti tervisliku eluviisi ning tervete hammaste juurde.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar