Hambaravimikroskoop Kaarli Hambapolikliinikus

Alates jaanuarikuust on Kaarli Hambapolikliinikus kasutusel Saksa firma „KAPS“ hambaravimikroskoop, mis aitab hambaravi, eriti aga  juureravi kvaliteeti  tugevalt tõsta.

„KAPS“ mikroskoope on toodetud alates aastast 1946 ja tänu oma kõrgele kvaliteedile on need kasutusel oftalmoloogias, günekoloogias, neurokirurgias, plastilises kirurgias ja hambaravis üle 70-s riigis üle maailma.
Mikroskoop suurendab kuni 20 korda ja selle abil on võimalik ravida kitsaid juurekanaleid ning leida lisakanaleid, mis muidu silmale märkamatuks võivad jääda. Samuti on selle abil võimalik avastada  mikromõrasid ja pragusid hambakoes,  mikroskoop on abiks täidiste paigaldamisel ning mikrokirurgias.

Nagu on üldine põhimõte:“Ravida saab seda, mida on näha.“ Usume, et hambaravimikroskoobi abil saame palju hambaid päästa!

KAPS hambaravimikroskoop

Kaarli Hambapolikliiniku III rahvusvaheline konverents “Digitaliseerumine hambaravis”

25.novembril 2011 toimus Tallinnas, Grand Hotel Meriton`i konverentsikeskuses Kaarli Hambapolikliiniku III konverents teemal “Digitaliseerumine hambaravis”, mis seekord oli saanud rahvusvahelised mõõtmed.

Päeva esimese poole täitsid Kaarli Hambapolikliiniku arstide ja õdede põhjalikud  ettekanded, tähelepanu pöörati nii otseselt hammaste raviga seotud probleemidele kui ka infektsioonikontrollile hambaravikabinetis.

Konverentsi avas juhatuse ettekanne Kaarli Hambapolikliiniku tulevikusuundadest ja plaanidest, järgnesid  sisukad ettekanded  hambaravi teemadel:

• Dr Andrei Akkalainen: “Juurekanali irrigatsioon”
• Õde Airis Linamaa ja õde Marlene Saiko: “Huule-e. mokatubaka “snus” kahjulikkusest”
• Dr Dagmar Marandi: ”N.Inferior Alveolarise vigastused”
• Dr Jelena Ldinina, dr Martin Järve, dr Larissa Kuznetsova, dr Marju Varuškin: ”Eetiline müük ja suhtlemine”
• Dr Triin Pullisaar: “Mida tähele panna kroonide tsementeerimisel” 
• Dr Natalja Velikanova: ”WaveOne ja BioRace roteeruvad süsteemid juurekanalite prepareerimisel”
• Dr Maarja Taada: ”E-max inlayd ja onlayd”
• Dr Liivika Selin ja õde Krista Puusemp: ”Infektsioonide leviku ennetamine hambaravikabinetis”
• Dr Kristin Räst-Kallio: ”Vahetu implantatsioon ja kohene koormamine“
• Dr Triin Piikov: ”Ülalõua stabiliseeriv lahas”
• Dr Triin Suurorg: ”Proteesimine implantaatidele”

Kas implantaadid sobivad kõigile?

Lugu on ilmunud 2010. maikuu Kodutohtris.
Tekst: Triin Suurorg, hambaarst

Tänapäeval on järjest rohkem inimesi, kes asendavad väljatõmmatud hambad otsekohe implantaatidega, säilitades niimoodi kauni naeratuse ja mälumisfunktsiooni.

Kuigi hambaravi ja hambahaiguste profülaktika on viimastel aastakümnetel muutunud järjest paremaks ja efektiivsemaks, tuleb paljudel inimestel silmitsi seista faktiga, et üks või mitu hammast on siiski tarvis välja tõmmata. Sellisel juhul on targem kuulata arsti nõuandeid ja lasta lootusetu hammas välja tõmmata, sest põletikuliste ja katkiste hammaste säilitamine mõjub halvasti tervisele üldiselt ning eriti suuõõne seisundile.
Statistilisel kaotatakse oluliselt rohkem purihambaid. Kui neid ei asendata, langeb esihammastele liiga suur koormus ja paratamatult saab mõne aja pärast kannatada ka naeratus.
Igal juhul on tõsiasi see, et mida vanema elanikerühmaga on tegemist, seda sagedamini tuleb hambaarstil tegelda hammaste asendamisega, parandamisest üksi jääb väheseks.

Osalise või täieliku hambutuse tagajärjed
Eestis pole sellekohaseid uuringuid kuigi palju tehtud, küll aga mujal maailmas. Ilmselgelt avaldab hammaste kaotamine mõju inimese üldisele tervisele, sotsiaalsele elule ja välimusele. Tõsisemad tagajärjed avalduvad loomulikult paljude või kõigi hammaste kaotamisel.
Uuringud näitavad, et ligi pooltel täisproteesi kandjatel on mälumisefektiivsus nii madal, et nad ei saa süüa piisavalt puu-ja köögivilju ning tekib vitamiinipuudus. Väga sagedased on neil patsientidel ka seedetraktiprobleemid, kuna toitu pole võimalik korralikult mäluda ja see ei sisalda piisavalt ballastaineid soolte normaalseks tööks. Osalised, äravõetavad proteesid halvendavad tihti olemasolevate hammaste seisundit, põhjustades nende suuremat liikuvust, katu kogunemist, veritsust ja hambakaariest.

Välimusest rääkides pole vist kellelgi kahtlust, et naeratades paljastuv kaunis ja korrapärane hambarivi teeb inimese nooremaks. Hammaste puudumine kiirendab oluliselt enamikke vananemise tunnuseid näos – huuled vajuvad kriipsuks; kortsud, eriti suu ümbruses, süvenevad; näo proportsioonid muutuvad.
Sotsiaalse elu muutumine oleneb paljuski inimese kohanemisvõimest. Kindlasti on palju neid, kes suudavad igas olukorras jääda aktiivseks ja seltskondlikuks. Ameerika Ühendriikides tehtud statistiliste uurimuste järgi on paljude hammaste kaotusel siiski tuntav mõju inimese enesehinnangule ja sotsiaalsele aktiivsusele. Viletsate proteesidega välditakse seltskonnas söömist ja rääkimine on raskendatud.
Selle kõige kokkuvõtteks võib vist öelda, et parema elukvaliteedi nimel tasub võimaluse korral investeerida heatasemelisse hambaravisse.

Olen implantaatide jaoks vist liiga vana?
Eestis tulevad sellise nukra lausega hambaarsti juurde nii mõnedki patsiendid, samas kui Soomes ja Rootsis küsivad üle 80aastased vanakesed rõõmsalt puuduvate hammaste asendamiseks implantaate ja need ka saavad.

Loomulikult on eakamatel patsientidel tihti tervisehädasid, millega tuleb arvestada, vanus pole aga kunagi vastunäidustus hambaraviks. Võrreldes eespoolmainitud hammaste puudumise tagajärgedega, pole vaja karta hammaste asendamist kirurgiliselt, kui hambaarst on kursis patsiendi tervisliku seisundiga.

Millised terviseprobleemid võivad mõju avaldada?
Diabeet on väga levinud haigus kaasaegses ühiskonnas. Raskusastmest olenevalt avaldab haigus mitmesugust mõju suuõõne tervisele – diabeedihaige vastuvõtlikkus nakkustele on suurenenud, tal esineb sagedamini igemepõletikku, suukuivusest tingituna hambakaariest ja kandidoosi. Sellegipoolest pole hästi kontrollitud veresuhkruga diabeet mingil juhul vastunäidustus implantaatide paigaldamisele.
Kahtlemata tuleb hoolikamalt suhtuda implantatsioonile eelnevasse ja järgnevasse antibiootikumikuuri ja patsiendil tuleb hoolikalt järgida instruktsioone suuhügieeni kohta ning käia järelkontrollis. Vajadusel peaks hambaarst konsulteerima patsiendi raviarstiga, et võimalikke riske ja patsiendi põhihaiguse olukorda kontrollida.
Hüpertensioon mõjutab hammaste olukorda eelkõige selle raviks kasutatavate ravimite kõrvaltoimete kaudu. Kõrgvererõhktõve raviks kasutatavad medikamendid võivad kõrvaltoimena üsna sageli põhjustada suukuivust, sülje kaitsefunktsiooni langemisel tekib kergemini igemepõletik ja teised suuõõne infektsioonid; äravõetavate proteeside kandmisel aga suu limaskesta abrasioonid ja kahjustused. Suukuivuse leevendamiseks soovitatakse rohkelt tarbida vedelikku, närida ksülitooliga närimiskummit ja kasutada spetsiaalseid suuloputuslahuseid või -geele.
Kõrgvererõhktõvega patsientide ravimisel tuleb arvestada sellega, et stressiolukorras – mida ju igasugune kirurgiline protseduur on – võib patsiendi vererõhk tõusta, nii et ta peaks püüdma olla võimalikult rahulik ja hambaarst tema seisundit tähelepanelikult jälgima. Kui vererõhk ületab 160/100, oleks tegelikult mõistlik hambakirurgilised protseduurid edasi lükata ja põhihaigus kontrolli alla saada.
Läbipõetud südamelihaseinfarkt näitab südameveresoonte märkimisväärset kahjustust, komplikatsioonidena võivad kaasneda rütmihäired ja südamepuudulikkus. Tõsisemate kirurgiliste protseduuridega tuleks seetõttu oodata vähemalt 12 kuud infarkti toimumisest, 6 kuu möödudes võib ettevaatlikult alustada tavalise hambaraviga.
Bakteriaalne endokardiit on haigus, mille korral kahjustatud südameklappidel või endoteelil hakkavad kasvama sinna vere kaudu sattunud bakterid. Kuna suukirurgiliste protseduuride käigus võivad mikroobid verre sattuda, on endokardiidiriskiga patsientidel (nt südameklapirikkega) tähtis oma haigusest teavitada hambaarsti. Profülaktiliste antibiootikumide võtmine ja hoolikas ravi planeerimine viivad riski miinimumini. Kui endokardiidirisk on väga suur ja kaasuvad muud haigused, võib ravi hambaimplantaatidega olla vastunäidustatud.
Osteoporoos ehk rahvakeeli luude hõrenemine tabab peaaegu üht kolmandikku üle 60 aasta vanustest patsientidest, naisi poole rohkem kui mehi. Riskifaktorid on kõhn kehaehitus, suitsetamine, vähene füüsiline aktiivsus ja kaltsiumi ebapiisav saamine toidust.
Osteoporoos mõjutab raviplaani hammaste asendamisel implantaatidega, pole aga sugugi mitte vastunäidustus. Implantaatide üks roll on just luukoe säilitamine selle koormamise läbi. Osteoporoosiga patsient vajab pisut erinevat raviplaani: tuleb kasutada olemasolevat luud tihendavat kirurgilist tehnikat, pikendada paranemisaega ja implantaate järk-järgult koormata. Igal juhul mõjutab luukoe stimulatsioon selle tihedust suurendavalt.

Kokkuvõtteks võib öelda, et ei vanus ega haigused ole takistus parima võimaliku hambaravi saamiseks. Mõnikord tuleb veidi oodata, mõnikord pisut kauem ja hoolikamalt planeerida, aga aidata saame peaaegu kõiki.

Suuõõne hügieen V Suuloputusvedelikud

Vanasti kasutati suuloputusvett peamiselt hingeõhu värskendamiseks, tänapäeval lisatakse suuveele mitmeid antiseptilisi aineid, mis aitavad pidurdada hambakatu tekkimist. Lisaks sellele takistab suuvee regulaarne igapäevane kasutamine igemepõletiku teket ning parandab kogu suuõõne tervist. Suuvesi on eriti hea abivahend puudulikku motivatsiooniga patsientidele, puuetega inimestele.

NB! Suuvedelik ei asenda mehaanilist hammaste pesemist (st hammaste harjamist ja niiditamist). Suuvesi on ideaalne täiendus hambapesule.

Enamik suuloputusvedelikest sisaldab oma koostises fluoriide (aminofluoriid, tinafluoriid), mis soodustavad remineralisatsiooni ning tugevdavad hambaemaili (kaitsevad hambaaukude eest). Suuvedelikke soovitatakse kasutada igapäevaselt hommikul ja õhtul peale hambapesu ning soovi ja võimaluse korral ka päeva jooksul peale sööki. Fluori sisaldavad suuveed on hädavajalikud inimestele, kes kannavad ortodontilisi (nt breketid) või ortopeedilisi (nt sildproteesid) aparaate – esineb selliseid kohti kuhu hambahari ei pääse, kuid pääseb suuvedelik.

Hammaste ülitundlikkus on veel üks levinud probleem, millega suuvedelik edukalt võitleb. Juhul kui lisaks fluorile sisaldab suuvesi ka tundlikust vähendavaid aineid (nt natrium kloriid, natrium nitraat). Sellist suuvett kasutatakse peale hambapesu ja need aitavad vähendada valuaistinguid, mis tihtipeale kaasnevad hammaste ülitundlikkusega.


Igemehaiguste profülaktikas on kõige levinum kloorheksidiini (CHX) baasil suuvesi, mille kontsentratsioon varieerub erinevates vedelikes 0,12-0,2%-ni. CHX seostub hamba-, igeme- ja bakteripinnal olevate anioonidega ning tänu sellele avaldab oma mõju 12-18 tunni jooksul.

Mitmed läbiviidud uuringud on näidanud, et tänapäeval on kloorheksidiin kõige efektiivsem vahend hambakatu tekkimise pärssimisel ning igemepõletikke ravis (70-90% ulatuses kasutades 2 korda päevas).

Kloorheksidiini kõrvaltoimeteks on:

• valguskõvastuvate täidiste ja hammaste värvumine (õigemini see värvib biofilmi ehk hambakattu, mis peale hambapesu jäi hammaste peale)
• maitseaistingu muutmine (mis on ajutine ja läheb iseenesest üle ravikuuri lõppedes)
• pikkajalisel kasutamisel (üle ühe kuu) see soodustab igemepealse hambakivi ja düsbakterioosi tekkimist

Kloorheksidiini toime väheneb vere, mäda ja hambapasta jääkide juuresolekul. Sellepärast soovitatakse peale hambapesu, enne kloorheksidiini kasutamist suu hoolikalt puhta veega läbi loputada.

Suuõõne hügieen IV Keelekaabits & Närimiskumm

Keelekaabits
 Keelekaabits suuõõne lisa hooldusvahendina võimaldab märkimisväärselt langetada patogeense mikrofloora hulka suuõõnes. Tänu sellele takistame halva hingeõhu tekkimise suus, kuna just bakterid, mis pesitsevad limaskestadel, tekitavad ebameeldivat lõhna ja -maitset. Keelekaabitsat võib kasutada kas ilma või koos hambapastaga (-geel). Keelt pestes eemaldatakse hambakatt ja bakterid selle pinnalt, mis parandab maitsemeelt ja värskendab hingeõhku. Nii hommikuti, kui õhtuti peale hammaste pesemist, tuleb kindlasti pesta ka keelt - pühkivate liigutusega tagant-ette poole, aega võtab see vaid ≈ 10 sekundit. Samal eesmärgil võib kasutada ka tavalist pehmet hambaharja.

Keelekaabits

Närimiskumm

Närimiskumm Jenkki

Närimiskummi närides  suureneb süljevoolus (3-5 korda), mis soodustab hambapinna isepuhastamist ja hapete neutraliseerimist, mis toodetakse bakterite poolt.

Närimiskumm toimib järgneval viisil:

• Stimuleerib süljeeritust (mis on suurenenud puhverdusvõimega)
• Neutraliseerib happeid
• Jõuab ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse
• Lahustades süsivesikud (sahharoos, fruktoos, glükoos jne), kiirendab nende elimineerimist suuõõnes (süsivesikud on bakterite peamised toiduallikad)
• Soodustab toidujääkide ja hambakatu kõrvaldamist (osaliselt)

Närimiskummi koostisesse kuuluvad:

• Närimiskummialus (kõikide koostisosade sidumiseks)
• Magusained (ksülitool, sorbitool, aspartaam, atsesulfaam K)
• Lõhna- ja maitseained (parandavad närimiskummi omadusi)
• Paksendaja (tagab kummile vastava konsistentsi närimise ajal)

Soovitav on eelistada närimiskumme, mis sisaldavad suhkruasendajaid (näiteks ksülitooli).

Närimiskummi soovitatakse kasutada päeva jooksul (kui hambaharja käepärast ei ole). Kasutage peale söömist võimalikult ruttu (5-20 min) ja närige 15-20 minutit.

Suuõõne hügieen III Interdentaalsed suuõõne hügieenivahendid

Hambavahed moodustavad 30% hamba üldpinnast ning enamus igemehaigustest on hambaladestuste ja bakterite kogunemise tagajärg just hammaste vahel. Seepärast hambavahede puhastamine erivahendite abil on väga tähtis komponent igemehaiguste profülaktikas.

Hambavaheharjad

Hambavaheharjad on mõeldud:

• Hambavahede puhastamiseks
• Ortodontiliste aparaatide eest hoolitsemiseks (nt breketid)
• Implantaatide ja sildproteeside (alt) puhastamiseks




TePe hambavaheharjad

 

Ülalloetletud situatsioonides on hambavaheharjad asendamatud vahendid. Interdentaalsete harjakeste tööotsik võib olla erineva läbimõõduga, mille valik oleneb hambavahe laiusest ja on individuaalne. Otsa võib ka painutada erineva nurga all, mis teeb harja kasutamise tõhusamaks ja kergemaks. Kasutades hambavaheharju regulaarselt, muutub suuõõne hügieen efektiivsemaks, kuna eemaldatakse rohkem hambakattu ning selle tulemusena kõrvaldatakse ka halb hingeõhk.

Harjased on valmistatud nailon kiududest, mis on kunstmaterjal ning ei kahjusta hambapinda. Hambavaheharjad on mitmekordselt kasutatavad, kuid kuluvad suhteliselt kiiresti (peab umbes 2-3 nädalat vastu). Tuleb järgida harjaste kuju ja õigeaegselt asendada!

Hambavaheharju soovitatakse kasutada enne hambapesu kaks korda päevas, mille peale kantakse natukene hambapastat ning vahede puhastamine toimub edasi-tagasi liigutustega. Peale kasutamist pestakse hambavaheharju voolava vee all ja vedela seebiga ning hoitakse tolmust kaitstud kohas (nt karbi sees).




TePe hambavaheharjad - erinevad suurused

 

Hambaniit

Hambaniiti kasutatakse hambavahede puhastamiseks. See on eriti hädavajalik kitsaste hambavahede, hammaste kuhjumise ja hammaste vahel olevate täidiste puhul. Just tänu hambaniidile kõrvaldatakse kõige efektiivsemalt halb hingeõhk suust (halitoos). Hambaniiti soovitatakse kasutada kõigile, kuna hambaharja ehitus ei võimalda harjastel pääseda piisavalt sügavale hammaste vahele, selle tulemusena võivad nii hambakatt, kui toidujäägid sinna alles jääda.

Hambaniitide peamised liigid:

 


OralB vahatatud hambaniit

 

Vahatatud

Vahatatud hambaniit libiseb kergemini hammaste vahele, peab paremini rebenemise vastu, kasutusel väga lihtne. Kuid puhastusvõime võrreldes mitte-vahatatud on madalam.



Jordan vahatamata hambaniit

Mitte-vahatatud

Paisudes saavutavad suurema pindala, mis kontakteerub hambapinnaga ning see tähendab, et efektiivsemalt eemaldavad hambakatu. Hambaniit võib olla immutatud erinevate ainetega (mentool, fluor, valgendavate vahenditega, tundlikkuse vähendavate ühenditega).



OralB Superfloss



SuperFloss



Hambaniit, mis koosneb 3 osast (üks läheb teise üle). Esimene osa – on tihke kiud, mis võimaldab niiti viia hammaste vahele, sildproteesi alla jne. Teine osa on jämedam, sellega puhastatakse laiad hambavahed, ortodontilised ja proteetilised konstruktsioonid (sildprotees, kroon, implantaat). Kolmas osa – see on tavaline hambaniit, millega võib puhastada ka kitsad hambavahed.

Hambaniiti peab kasutama regulaarselt alates varajasest lapsepõlvest, kui formeerub harjumus hammaste hoolitsemise eest. Soovitatakse kasutada vähemalt kord päevas näiteks õhtuti enne hambapesu. Ka hambaniidiga tuleb olla ettevaatlik, kuna vale kasutamisega võib igemeid kahjustada (tekib igemetaandumine).

Juhul kui tavalise hambaniidi kasutamisega ei õnnestu harjuda on olemas spetsiaalsed hoidjad, mis hõlbustavad niidi kasutamist (eriti tagumiste hammaste puhul).




Jordan hambaniidi hoida

 

Suuõõne Hügieen II Hambaharjad

Hambahari on peamine vahend pehmete ladestuste (s.o. hambakatu) eemaldamiseks igemete ja hammaste pealt. Käesoleval ajal esineb palju erinevaid hambaharjade mudeleid. Need eristuvad nii haripea kuju ja suuruse, kui ka harjaste paiknemise, tiheduse ja kvaliteedi, käepideme kuju ja suuruse poolest.

See on tingitud paljude tootjate püüdlusest tagada maksimaalset efektiivsust (ehk ergonoomilisust) hambaharja kasutamisel.

Viimasel ajal on märgata tendentsi hambaharja pea suuruse vähenemise poole, kuna arvatakse, et väiksem harja pea võimaldab paremini pääseda raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. Hambapesu efektiivsuse tagamiseks peab kasutama hambaharja, mille pea suurus võimaldab korraga pesta kuni 2 hammast. Mitte-eemaldatavate proteeside või ortodontiliste aparaatide kandmisel või hambumusanomaaliate esinemisel on mõttekas lisaks tavalisele hambaharjale kasutada nn soolo-hambaharja (ühekimbuline, hästi väikese peaga). Soolo-hambaharja on mugav ja kerge kasutada hammaste kuhjumise perioodil, sildproteeside alt ja ortodontiliste aparaatide ümber, sammuti ka hambamälumispinna vagude ja –kaela osa pesemiseks.

Soolo-hambahari

Harjaste kõvaduse poolest jaotatakse hambaharjad 4 astmeks:

• Hard – kõva (mida viimasel ajal praktiliselt ei toodeta)
• Medium – keskmise kõvadusega
• Soft – pehme
• Extra (ultra) soft – väga pehme

Kõva ja keskmise kõvadusega hambaharja valel kasutamisel võib kahjustada nii igemeid kui ka hamba kõvakudesid (hambaemaili ja dentiini kulumine). Selle tagajärjel võivad igemed taanduda ja hambad võivad muutuda ülitundlikeks. Pehme hambahari eemaldab sama hästi hambakatu ja on vähem traumaatiline. Väga pehmet hambaharja soovitatakse kasutada peale kirurgilist menetlust suuõõnes, hammaste ülitundlikkuse puhul ja „kiilu“-taoliste defektide ning emaili erosioonide tekkimisel.

Moodsa hambaharja harjased on sünteetilised, mille pind võib olla kas sile või mikrotekstuuriga. Kunstmaterjalil, millest valmistatakse harjased, on suur eelis – selle külge kinnitub vähem baktereid, ning ümaraks tehtud harjaste otsad on minimaalselt traumaatilised.

Harjased - ümarad otsad on minimaalselt traumaatilised

Harjased võivad paikneda kas otse või „risti-rästi“. Soovitatakse eelistada otse paiknevate harjastega hambaharju, kuna „risti-rästi“ paiknevate harjaste puhul on pesemise efektiivsus madalam isegi pehmete harjaste puhul – nende asetuse pärast muutub hambahari tegelikult kõvaks.

Elektriliste hambaharjade puhul on see hea, et nad pesevad nii öelda ise. Hambaharipea teeb vibreerivaid ja roteerivaid liigutusi (õigemini edasi-tagasi). See tähendab, et hambaharja tuleb ainult sujuvalt liigutada ühelt hambalt teisele. Enamus spetsialistidest arvab, et juhul, kui manuaalset hambaharja kasutatakse õigesti, siis elektrilisel eelised puuduvad. Elektrilised hambaharjad on hädavajalikud inimestele, kes ise ei suuda suuõõne hügieeniga toime tulla (statistika andmetel ≈ 30% elanikkonnast). Eriti soovitatakse kasutada lastel, eakatel ja puuetega inimestel. Tegelikult mina soovitaksin ka laisale inimesele, kes ei viitsi oma hammaste eest hoolitseda.

Elektriline hambahari

Pidage meeles, et hambaharja omadused ei ole ainukesed faktorid, mis tagavad hambapesu kvaliteedi. Selleks, et efektiivselt eemaldada hambakattu, tuleb järgida mõnda soovitust – pesemise sagedus, kestvus, harjamistehnika. Võttes arvesse, et hambavahesid (30% hambapinnast) ei ole võimalik puhtaks saada hambaharjaga, peab kasutama suuõõne hügieeni lisavahendeid (hambaniit, hambavahehari).

Peamiseks igemete ja hammaste kahjustamise põhjuseks peetakse jõudu, mida rakendatakse pesemise ajal. „Mida rohkem, seda uhkem“ – on vale arvamus. Tegelikkuses ilmuvad kahjustused, mis raskendavad hammaste pesemist („kiilu“-taolised defektid, hammaste ülitundlikkus). Peale kasutamist tuleb hambahari pesta voolava vee all, lisaks võib kasutada ka vedelseepi, et eemaldada toidujäägid, hambapasta ja mikroobid. Hambaharja peab hoidma vertikaalses asendis (nt klaasis) hambaharipea ülespoole.

Harjased kuluvad suhteliselt ruttu, mille tõttu tuleb hambaharja vahetada iga 2-3 kuu tagant ja otsekohe peale nakkushaiguse põdemist (nt külmetus, gripp). Igal pereliikmel peab olema isiklik hambahari.